Tuesday, October 18, 2011

Postimees tekitas ideid


Lugedes se artiklit, hakkas mu aju jälle igasugu mõtteid 
genereerima. http://www.postimees.ee/602298/uliopilaskondade-liit-tootavad-uliopilased-on-eluks-paremini-valmistunud/
Nimelt on siin juttu, et  erialaga seotud töötamise korral võiks ülikool tudengile vastu tulla, kuna see arendab erialaoskusi ja valmistab paremini eluks ette. Minu mõte seoses selle artikliga on üldse veidi teine. Päivi viimases loengus semestri osa viimases TOP 5-s 'mida sooviksime juurde õppida' hakkasime oma grupiga mõtlema, et me ei oskagi punkt punktilt välja tuua, mida me täpselt juurde tahame õppida, st me ei tea mida tahta. Seos minu jutul selle artikliga on see, et töötades oma erialaga seotud alal, saad sa erinevaid kogemusi ja reaalselt aru mida sa õpid ja mida sa oma eriala proffessionaalina oma töös oskama pead. Seega jõudsime me järeldusele, et Suhtekorralduses oleks tarvis teha palju rohkem praktilisi ülesandeid ning visata meid nii öelda mänguliselt tööturule ja vaadata kuidas me sealt välja ujume. Sest vaid niiviisi saame me täielikult aru, mida suhtekorraldaja töö tulevikus meie jaoks tähendama hakkab ning võib olla oskame me siis ka mingil hetkel aru saada, mida me tahaksime juurde õppida ja mida on tarvis rohkem teada.

unetusest põhjustatud mõtted

Meie viimases suhtekorralduse teooria loengus küsiti, et mida muuta selles aines, paremaks teha või ära jätta ning muidugi ka mis meeldis ja oli kaasahaarav. Ma nõustun väga ühe välistudengi välja toodud mõttega, et blogides ei saanud eriti  tekkida kursakaaslaste vahelisi arutelusid ja konflikte(heas mõttes), sest üldiselt on kõik blogid täis täpselt samasugust teksti. St kõik kirjutavad sama juttu, seega nõustuvad nad üksteisega ning pole eriti millegi üle vaielda. See on veidi kurb, sest tunnen end tavaliselt põhi vaidlejana ja nüüd jääbki teadmata kas ma oleks osanud ka oma erialaste teemade kohta sõna võtta.
Üritan siin siis erinevaid blogisid kommenteerida, sest, teadagi on see üks osa mis eksami hinnet kujundab(ei ma ei ürita suvaliste teemade kohta 'ilus-tore-mulle meeldis ka see teema' kommentaare välja imeda), ning avastan end ikka ja jälle otsimas blogidest postitusi mis pole kodutöödega seotud. Minu jaoks on palju huvitavam lugeda materjali, millest inimesed on huvitunud väljas pool kästud kodutöid- erinevaid meediast leitud artikleid, nende arvamusi erinevate teemade kohta jms. Seetõttu üritan ma ise ka alati oma postitustesse midagi omalt poolt juurde lisada. Hea on see, et mõnest blogist isegi leiab selliseid huvitavaid mõtted mida lugeda ning kus ennastki ära tunda. 
Ja jällegi avastan ma end just neid blogisid kommenteerimast...

Mõttelend mille põhjustas blogi

Lugedes oma kalli kursakaaslase blogi tema motivatsiooni otsingutest, tundsin ma end seal postituses piisavalt palju ära, et sellele kommentaar kirjutada. See pidi tulema lühike ja konkreetne aga ma ei saanud kuidagi pidama. Seega mõtlesin, et postitan selle juttu pigem siis oma blogisse...
Otsisin isegi üks päev oma motivatsiooni taga, aga ei leidnudki. Postitasin siin facebooki küsilause(nagu see tänapäeval käib): Mis motiveerib õppima? ja vastuseid tuli erinevaid. Alustades soovitustest kohvi juua ja läpakas nurka visata(noh selle läpakaga on natukene halavasti, kuna see on mu põhi tööloom õppimise juures) ning lõpetades vastuküsimusega, et äkki õppemaks oleks see mis mind kodutöid tegema motiveeriks?
Siis hakkasin ma mõtlema, et keegi ju ei käsi mul õppida, ma ise valisin selle tee, selle eriala ning need ained (jah olgugi, et mõned kohustuslikud ained on kellegi teise poolt mulle valitud). Ühe sõbra pakutud variant, et motiveerida võiks teoreetiline võimalus tulevikus oma teadmisi kasutades raha teenida, pani mind mõtlema, et tegelikult on see mõtlema panev point. Pingutades, õppides, veetes unetuid öid võin ma kunagi lõpuks ka midagi saavutada ja reaalselt oma tarkuse peal ka end ülal pidada. Järgmine liigutuseks avasin ma oma suhtekorralduse teooria vihiku, lugesin esimeselt leheküljelt uuesti ja kõvasti endale ette mis asi see SUHTEKORRALDUS ikkagi on ning sain uut indu ja jõudu juurde, et edasi minna.
 And i feel much better now.

Teineteisele

Inimesed sarnaselt loomadele on harjunud massina liikuma. See tekitab neis kindlustunde ning vajaduse korral on neil võimalus kellelegi toetuda. Siit ka seos sotsiaalse kapitaliga. Iga elusolendi vajadus on olla sotsiaalne, sest nõnda suudab ta elus püsida. Üksi olles ning omaette hoides elus väga kaugele ei jõua, st. selleks, et edu saavutada on vaja teiste inimeste nõuandeid kuulata neid analüüsida..., on vaja teisi inimesi enda ümber. Sotsiaalne kapital tekitab inimeses tunde, et ta kuulub kuhugi. Kuuludes kuhugi gruppi, saadakse palju uusi tuttavaid ning sõpruskond laieneb. Luues oma grupiga sidemeid mõne muu organisatsiooniga lisandub jälle hulk uusi ja kindlasti ka huvitavaid inimesi, kes meie elu kasvõi natukene puudutavad. Kaks pead on ikka kaks pead ning kaks gruppi suudavad genereerida paremaid ideid kui üks grupp, seega sotsialiseerumine aitab inimest ennast kuid puudutab kaudselt ka ühiskonda. Võidab see, kellel on suures kõige rohkem asju? on see nii ? Sellest võiks kujundada uue ja palju parema lause: Võidab see, kellel on suures kõige rohkem sõpru. Olen nõus sellega, et kõik mu Facebooki sõbrad ei ole mu sõbrad, kuid lõppudelõpuks mida suurem tutvusringkond seda lihtsam on elus toime tulla. Kasvõi tasuva ja hea töö leidmisel. Kõik need kuueteist aastased noored, kes suviti söögikohtades töötavad ei ole sinna kindlasti konkursi abil pääsenud, vaid mängus on peaaegu alati kellegi tuttava käsi. Igal juhul oled sa teistest sammu ees, kui sul on kuskil käpp sees ning tavaliselt pole see su enda käpp.
Praeguses info ühiskonnas loob sotsiaalse kapitali meedia. Kõik need tuhanded erinevad foorumid ja grupid on osa sotsiaalses kapitalist. Tuues näiteks meie Suhtekorralduse grupi FB-s, võin väita, et see on mind uskumatult palju selle kahe kuu jooksul aidanud. Sealt saan ma kätte kõige värskema info meie tegevuste kohta ning tänu sõbralikele ja abivalmitele inimeste saab sealt alati ka abi. Kurvaks teeb mind aga see, et nendest abivalmitest inimestest tunnen ma vaid väheseid. Teades inimese nime, ei saa ma teda veel oma sõbraks nimetada ning kuna Facebook võimaldab kindlustada ka selle et 'võõrad' inimesed su pilte ei näeks, ei oska ma nende inimeste nimesid ja nägusid ka kokku panna. Selline interneti põhine suhtlus on küll väga lihtne viis uusi tuttavaid luua aga kuna ma ise olen avatud ja aktiivne suhtleja siis alati internetist ei piisa, vaid vaja on ka silmast-silma tutvumist. Olles inimesega tutvunud vaid internetis, ei tunta neid päriselt, ei tajuta nende reaalseid emotsioone ning isegi ükski mikrofon või webikaamera ei suuda edasi anda inimese tõelisust. Heaks näiteks on arvuti mäng Second Life, kus inimesed kujundavad internetis endale võimalikult sarnase nuku ning hakkavad elama 'teist elu', st elu sellisena nagu nad seda näha soovivad. Luues endale perfektse elu koos hiiglasliku maja ning autoga, tutvutakse teiste sarnaste fantaasiat armastavate inimestega. Edasi hakatakse elama kooselu, suhtlema mikrofoni ja weebikaamera abil, et kõik tunduks vägagi reaalne, vahel isegi uinutakse erinevas riigis sama aegaselt olles koguaeg online. Selline naiivne ja fantaasiterohke elu on küll väga ilus, kuid tulles reaalsusesse tagasi pettutakse südamepõhjani, kui päris elus nende kahe inimese omavaheline kooslus absoluutselt kokku ei sobi. Seega, et tunda oma vaenlasi ja sõpru tuleb neid füüsiliselt ka puudutada, et nad saaksid sind kuidagi omalt poolt mõjutada, oleneb siis kas heas võis halvas võtmes. 
Suhtekorraldaja roll sotsiaalse kapitali loomises ja muutmises on vägagi oluline. Tema peab oskama luua häid suhteid erinevate gruppide ja organisatsioonide vahel, selleks, et asjad kujuneksid nii nagu tarvis. Mida paremini ta oma tööd teeb, seda suurem on tõenäosus, et sotsiaalne kapital jääb püsima. 



http://secondlife.com/ Keda Second Life huvitab! (Ärge sõltuvusse sattuge, nähes dokumentaali sellest, tundub sinna kinni jäämine päris tõenäoline. Imelikumaks teeb asjaolu see, et enamjaolt on selle mängu harrastajad vanem generatsioon) Ja siin ka informatsiooni, kui kedagi huvitab http://www.lilith-ezine.com/articles/entertainment/Second-Life-Review.html



Monday, October 17, 2011

Mida tuul müürile teeb ?

Firma maine võib puruneda ka tänu ühele postitusele Facebookis, oleneb vaid, mitu like-i see postitus teenib!?!

Jah, nii võib endale vundamendi saada mõni 'vihkajate klubi', kuid selline laim enamusi firmasid siiski ei kõiguta. 
Selleks, et hoida lippu kõrgel ning olla purustamatu, on väga oluline organisatsiooni 'organite' omavaheline suhtlemine. Oluline on olla kursis sellega, mis toimub firma eri poolte vahel, et ei tekiks avalikkuses valesti mõistmist.(näide Rimi ja tema reklaamiosakonna omavahelise suhtluse puudumisest). Selleks, et püsida tipus ja hoida oma mainet, on oluline oma tegevustesse ka teisi kaasata ning näidata firma 'sisemist maailma', st. üks hinnatud firma peab olema läbipaistev- jagama on rõõme ja muresid, otsima abi kui tarvis ning suutma kriisi korral end ruttu suureks tagasi töötada, sealjuures hoides pidevalt kursis ka oma kliente. Oluline tegur firma hea maine säilitamisel on kvaliteet. Tootes nt teksapükse on oluline, et need oleks ka kvaliteetsed ning mida kvaliteetsem on kaup, seda kõrgema hinna saab sellele panna. Ostes, endale Pepe Jeansist suure raha eest teksapüksid, eeldasin hinna järgi, et need on ka kvaliteetsed ning ma ei pidanud pettuma, seega minu silmis on nüüd Pepe Jeansi väga usaldatav ning korralik firma. Vahel juhtub aga selliseid olukordi, kus firmad hakkavad oma head mainet ära kasutama, et endale suuremat tulu teenida. Väga paljude inimeste silmis on Vapiano restoran üks väga hea õhkkonna ning loomulikult ka maitsva toiduga söögikoht. Aastail mil Vapiano alles käima läks ning endale klientuuri kujundas, olid seal tõesti super maitsvad toidud ning väga suured portsjonid ja ka lisaks kõigele odavad hinnad. Kuid mida aeg edasi, seda enam märkan ma seda, et suudan oma pisikesse kõhtu terve portsjoni ära mahutada ehk portsjonid on muutunud väiksemaks ning hinnad kõrgemaks. Nimelt muret teeb see, et heaks kiidetud firma hakkas mingil hetkel oma hea maine peal liugu laskma ning sealt ka endale väikest lisa teenima. Sellise käitumisega võib lihtsalt mingil hetkel vasta näppe saada, olgugi, et söögikoht asub hea koha peal ning on pidevalt rahvast pungil.
Et oma firmat usutavamaks teha on oluline ka meedias aktiivne olla. Põhimõtteliselt, mida rohkem auhinnamänge Facebookis, tweete Twitteris ning postitusi Blogis, seda rohkem tajuvad inimesed, et kui firma pingutab, et end nähtavaks teha, siis järelikult ei kao nad mingil hetkel lihtsalt ära. Selline kartus tekib mul pärast Toptoursilt koti pähe saamist iga kord reisifirmat valides. Nimelt olin ka mina nende ohver ja andsin oma panuse tsurkade lillelise elu jätkuks (te võlgnete mulle 26 tuhat, aitäh).http://majandus.delfi.ee/news/uudised/top-toursi-juht-kumne-minutiga-kukkus-koik-kokku.d?id=31239059 (lisa fakt tema jutule on see, et piletid said makstud kohe pärast ähvardavat meili: et kui te ära ei maksa, siis anname piletid ära, üks päev enne firma 'kokkukukkumist') 
Imelik on selle olukorra juures see, et ostsime neilt reisi rahus südamega just sellepärast, et see tundus usaldusväärne firma olevat. Pidevalt käis igal pool meedias läbi Toptoursi nimi ning paljud olid nende teenuseid kasutanud ja siis järsku selline pettumus...Seega kas meedias figureerimist kasutatakse ka suitsukattega ?
Üks tegur mida suur avalikkus otseselt ei näe on firma sees olevad suhted töötajatesse, mis on tegelikult kõige alus. Kui sind koheldakse tööl kõrgemal kohal olevate inimeste poolt halvasti, ei suuda lõpuks enam ka kõige tugevam inimene endale näkku seda 'fake' naeratust võluda ning seljuhul saavad ka kliendid aru, et midagi on valesti. Seega on oluline, et firmas töötavad inimesed teeksid oma tööd mõnuga ning ei peaks koguaeg kellegi ees head nägu tegema, vaid, et see naeratus tuleks suule iseenesest ning ka püsiks seal. 
Lõpetuseks loengust kõrvu (või siis vihikusse) jäänud lause: Kui organism on haige, paistab see ka meigi alt välja!

http://hillandknowlton.ee/?mid=5&mcid=40&ctype=news_article&pageid=107  huvitavat lugemist kuidas head mainet väärtustavad nii juhid kui ka laiem avalikkus.


Thursday, October 13, 2011

Roosa mull ehk reaalsus (Berger)

''On aeg maa peale tagasi tulla!'', kuuldes seda laskub iga inimene oma maa peale tagasi, st oma reaalsusesse, kaugele sealt unistustest. Unistustes elamine on vägagi nauditav, kuid liigne unistuste kogus inimesel viitab naiivsusele ning kuis sa oled liiga naiivne, võid sa elus teistest maha jääda ning saada tõrjutuks, samas kui ringiga edasi minna...
jah, see kõik on üks ring. Iga üks konstrueerib oma reaalsuse, mis peab teiste reaalsustega klappima, ning parim viis inimeste klapitamiseks on inimestevaheline kommunikatsioon. Bergeri sõnul on sotsiaalne konstruktivism see kui ühiskond voolib inimeste reaalsust ning lõpuks saab inimeste reaalsustest ühiskonna reaalsus. Elades enda loodud reaalsuses, peame me seal ka hakkama saama, mis tähendab seda, et me peame koguaeg pidevate muutustega kaasa liikuma. Muutustega meenuvad mulle Päivi sõnad loengus: ''Me ei tea, millal me oleme saanud täielikeks (full-profession) suhtekorraldajateks, sest suhtekorraldus vaheldub ja muutub pidevalt. There is a half-profession. Igal ajastul on oma stiil ja kombed ning muutustega kaasa minek võib tekitada konflikte ning stressi, sest see rikub igapäeva rutiini. Aga kuna tasakaalu leidmine ja hoidmine maailmas on eluliselt oluline, siis läbi konfliktide ja kriiside saame me tegelikult aru kuidas kommunikatsioon aitab neist üle saada.
Kommunikatsioonis on esmalt oluline teisi inimesi mõista ning olla tolerantne. Inimene, kes on avatud, leiab elus rohkem sõpru, saavutab rohkem ning näeb rohkem seetõttu, et on elus kõigel uuel lasknud endani kanduda.
See on viis selle keerulise maailma mõistmiseks.


Mida me siiani suhtekorraldusest teada olen saanud. Tegelikult päris palju asju, kuid selleni, et neid saaks veel omakorda ühendada, läheb veel kõvasti aega !


Filosoofia nurk!
Platoni koopamüüt:
Kujutlege endale ette suurt koobast, seal on inimesed, kes on seal olnud terve eluaeg, nad on aheldatud näoga vastu koopa seina ja nad ei saa pead pöörata. Nende seljtaga on tuli,nende ning tule vahel on tee, mille ääres on müür. Mööda teed lähevad teekäijad, kes kannavad erinevaid esemeid. Need heidavad varje koopa seinale, kus ees istuvad inimesed. See on näide sellest, milline on olukord siin maailmas. Kujutage ette, et tuleb keegi, kes vabastab vangid ahelatest ja hakkab neid valguse poole juhatama. Niimoodi viiakse need inimesed sealt koopast tõelisse maailma. Seal peavad need vangid harjuma valgusega. Tõeline maailm on ideede maailm. Seal särab jumalanna headus. Meie aga oleme unenäomaailmas. 



Investigation


Põhjus, miks ma vaatluse alla Sportlandi võtsin on see, et sport on minu jaoks väga hingelähedane ning seega on mul uurimist huvitavam läbi viia.
Sportland on väga laialt arenenud ning aktiivne firma. Neil on kauplused mitte ainult Eesti pinnal, vaid ka laialdaselt mujal maailmas. Eestis on Sportland suuruselt number üks spordifirma, mille esindusi võib leida kõikjal üle Eesti. Arvan, et ei leidu ühtki inimest, kes poleks oma elu jooksul Sportlandist vähemalt ühte eset ostnud ! Oma klientidega suhtlemisel on nad väga aktiivsed, sest ega niisama Sportlandil Facebookis 29902 fänni pole. Firmal eksisteerib iseenesestmõistetavalt oma koduleht, kust leiab täieliku informatsiooni ning kodulehel on lingina üleval ka nende blogi, mis on praeguse seisuga küll kahjuks natuke unarusse jäänud, kuid mille idee on kajastada uusimaid kampaaniaid ja auhinnamänge. Kõige värskemad uudised jõuavad klientideni loomulikult Facebooki kaudu. Sinna laekub lausa iga kolme tunni tagant, kui mitte tihedamini, uut ja huvitavat lugemist. Eesti Sportland kahjuks Twitterit ei kasuta, kuid nt Leedu on tweetimisest vägagi huvitatud.
Sportlandi Facebooki lehel ringi liikudes jäid mulle silma väga mitmed auhinnamängud, alustades lihtsate piletite loosimisega ning lõpetades erinevate rõivakollektsioonide ära andmisega. Kuna Sportland on eelkõige spordiriiete firma, siis on väga muljetavaldav vaadata kuidas nad suudavad postitada kõige värskemaid uudiseid, videoid, pilte ning muud huvitavat äsja meie jaoks võiduga lõppenud jalgpalli elu kohta.
Analüüsides Sportlandi erinevaid kontosid interneti avarustes ja jälgides kuidas firma oma klientidesse ja informatsiooni kättesaadavusse suhtub, leian, et Sportlandis toimub tugev kahesuunaline sümmeetriline kommunikatsioon.