Mõttelend mille põhjustas blogi

Lugedes oma kalli kursakaaslase blogi tema motivatsiooni otsingutest, tundsin ma end seal postituses piisavalt palju ära, et sellele kommentaar kirjutada. See pidi tulema lühike ja konkreetne aga ma ei saanud kuidagi pidama. Seega mõtlesin, et postitan selle juttu pigem siis oma blogisse...
Otsisin isegi üks päev oma motivatsiooni taga, aga ei leidnudki. Postitasin siin facebooki küsilause(nagu see tänapäeval käib): Mis motiveerib õppima? ja vastuseid tuli erinevaid. Alustades soovitustest kohvi juua ja läpakas nurka visata(noh selle läpakaga on natukene halavasti, kuna see on mu põhi tööloom õppimise juures) ning lõpetades vastuküsimusega, et äkki õppemaks oleks see mis mind kodutöid tegema motiveeriks?
Siis hakkasin ma mõtlema, et keegi ju ei käsi mul õppida, ma ise valisin selle tee, selle eriala ning need ained (jah olgugi, et mõned kohustuslikud ained on kellegi teise poolt mulle valitud). Ühe sõbra pakutud variant, et motiveerida võiks teoreetiline võimalus tulevikus oma teadmisi kasutades raha teenida, pani mind mõtlema, et tegelikult on see mõtlema panev point. Pingutades, õppides, veetes unetuid öid võin ma kunagi lõpuks ka midagi saavutada ja reaalselt oma tarkuse peal ka end ülal pidada. Järgmine liigutuseks avasin ma oma suhtekorralduse teooria vihiku, lugesin esimeselt leheküljelt uuesti ja kõvasti endale ette mis asi see SUHTEKORRALDUS ikkagi on ning sain uut indu ja jõudu juurde, et edasi minna.

 And i feel much better now.